Ettevõtte juht alustas oma äri liiga suurte kulutustega. ,,kõrgekvaliteediline paber, parimad spordiajakirjanikud, ajalehe maht 24 või 32 lehekülge, ajaleht oli illustreeritud rohkete fotodega.“ Ettevõtlusega alustades oleks pidanud lähtuma ressursside jaotamise strateegiast ning selgitama välja tugevad ja nõrgad küljed oma äris. BCG – maatriksile tuginedes oleks Riho pidanud alustama vähehaaval, edu saabudes äri laiendama. Arendades kvaliteeti ja suurendama ajalehe tiraaži. Kohanemisstrateegiast lähtudes oli Riho kullassepp otsija e. Kullakaevaja. Rihot võib iseloomustada kui ideede genereerijat, kes otsib midagi uut, võttes suuri riske ja rakendades valesid strateegiaid. Kuna ajaleht kui kaubamärk oli tundmatu esines ka sisenemisbarjäär. Turul oli ka erinevaid asendustooteid ning konkreetset sihtgruppi lehe jaoks oli raske leida. Äriga alustades oleks pidanud osa rahast investeerima ka kodukande peale mis oleks potentsiaalsete lugejate arvu suurendanud
Ettevõtte juht alustas äri liigsete kulude ja suure tiraaziga ,,kõrgekvaliteediline paber, parimad spordiajakirjanikud, kuus korda nädalas ilmuvaja ajalehe hind 5 krooni, mahuks 24-32 lehekülge, kolmandik ajakirjast värvitrükis", kuid äri alustades oleks ta pidanud lähtuma ressursside jaotamise strateegiast ning alustama äri vaiksemalt ja järjest kasvades, haarates järjest rohkem turuosa, arendades toodangut ja suurendades toodangu hulka (BCG-maatriks, õpik lk.76). Kohanemisstrateegiast lähtudes on Riho otsija ehk kullakaevaja tüüpi strateeg ehk riskijulge, uute toodete otsija ning innovaatiliste ideedega, kuid ei oska neid ellu viia, rakendades valesid strateegiaid ja sooviga kiirelt hõivata valdavat osa Eesti vastavast turust ,,Riho arvates oli vaja kõrgekvaliteedilist spordipäevalehte". (Kohanemisstrateegia, õp.lk 76) Kuna Riho Kullassepa kaubamärk ei olnud tuntud inimeste seas, tekkis
annaabi.ee 
