Kommentaar "Kui kauaks veel Eesti meest?"
kestmajäämine sõltub meist endist.
Kõigis inseneritöömahukates valdkondades tuleb ettevõtetel importida tööjõuressurssi teistest
riikidest, sest meil ei jätku vastava haridusega eesti keelt emakeelena kõnelevaid spetsialiste.
Enamasti on kujunenud olukord, kus võõrtöölisi ja spetsialiste imporditakse meile
slaavlastega asustatud territooriumitelt. Isegi väljaõppe protsessides, tehnikaharidust
omandades tuleb eesti keelt emakeelena kõneleval mehel lisaks muudele kohanemisraskustele
rinda pista keelebarjääriga. Ilmekaima näitena on esile toodud energeetikavaldkond, mis
uueks taasiseseisvumisajaks ehk aastaks 1991, oli muutunud juba täiesti venekeelseks.
Hilisemalt energeetikavaldkonda tööle asunud eesti soost noored pole suutnud muuta töökeelt
eestikeelseks.
Kaljulaid avaldab arvamust, et keskkooli jagamine humanitaar- ja reaalharuks, tõi kaasa
olukorra, kus poisid pidid tegema oma valiku enne, kui enamikul polnud veel reaalainete
annaabi.ee 
