Kainikuiga
Seepärast pole ka kooliga kohanemises mida ebanormaalset, vaid see teenib lapse arendamise
huve. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk 48 - 49)
Alati ei toimu kohanemine siiski häireteta. Kohanemine võib toimuda kolme moodi:
1) laps kohaneb täielikult, tundes rõõmu raskuste võitmisest;
2) kohanemine on nii vaevaline, et lapses tekib kartus ja vastumeelsus uue olukorra
suhtes;
3) laps ei kohanegi uues olukorras.
Normaalseks peetaks vaid esimest võimalust, s.t lapse harjumist koolieluga nii, et säilib
koolirõõm. Vaevalise kohanemise või mittekohanemise tagajärjel hakkab laps kooli kartma ja
õppimine muutub vastumeelseks. Õpiedukus langeb. Hirmust ja murest tekib pidev
ülemäärane närvipinge, nn. koolistress. Koolistressi kestev jätkumine võib halvemal juhul
lõpped koolineuroosiga, mis on juba närvihaigus.
Kohanemine kulgeb edukalt, kui uus olukord:
annaabi.ee 
