Antiigi kirjanikud, tragöödia leksikon, antiigi kirjanduse mõju prantsusmaale, saksamaale, inglismaale, inimtüübid kokkuvõte
Inimtüübid ja hilisem euroopa kirjandus
Theophrastos esitab inimtüüpe ühiskondlikult negatiivsena mõjuva loomuomaduse läbi. 17.
Sajandil tüübitunnuste alus laieneb. Tüpiseerima hakati ka positiivseid omadusi, voorusi,
ameteid, rahvusi ja vanuseid. Karakterite kirjelduses vähenes koomilisus ning suurenes range
õpetuslikkus. Kreeka originaalis keskenduti ühele kindlale olustikule ja ajastule, milleks oli
polis ja sellekodanikud. Hilisemas traditsioonis kohanduti teisenenud oludele. Kirjeldati
katoliiklasi-protestante, sotsiaalse tüübina oli sagedane teener, tegevuspaigaks kõrts.
Järgmistel sajanditel muutus karakterihuvi rohke individualiseerituks. 18. Sajandist peale
hakati tüüpidele kõnekaid nimesid panema, mis olid seotud isikuomadustega. Põhimõte
nomen est omen ( nimi näitab seda, milline inimene on).
Karakteriseerimine tüübi kaudu tähendab alati teadlikku valikut ja liialdatud kujul
iseloomulike joonte väljatoomist
annaabi.ee 
