harudevahelisel spetsialiseerumisel. Nüüd on ressursse tarvis ümber paigutada ühe kindla tootmisharu sees, mitte harude vahel. Harudevahelise spetsialiseerumise tulemuseks on ressursside ümberpaigutumine impordiga konkureerivatest harudest eksporti laiendavatesse harudesse. Kohandumisraskused on paratamatud, kui ressursid (tööjõud!) on immobiilne geograafiliselt või ametialaselt - sel juhul tekib massiline struktuuriline tööpuudus. Harusisesel spetsialiseerumisel selliseid kohandumisraskusi ei tarvitse tekkida. 10. TOOTE ELUTSÜKLI TEOORIA JA SELLE ÜHE PÕHITEESI ÜMBERMÕTLEMISE VAJADUS KAASAJAL. Pole olemas universaalset reeglit, mille järgi iga toode vältimatult peaks oma elutsükli jooksul maailmas ümber paigutuma. On vaid tees, mis seisab selles, et kui uuringud ja arendustegevus lakkavad olemast otsustavaks suhteliseks eeliseks, siis tootmisharu paigutub riikidesse, millel on suhteline eelis teiste sisendite osas (näiteks odav tööjõud).
vahelisel spetsialiseerumisel. Nüüd on ressursse tarvis ümber paigutada ühe kindla tootmisharu sees, mitte harude vahel. Harudevahelise spetsialiseerumise tulemuseks on ressursside ümberpaigutumine impordiga konkureerivatest harudest eksporti laiendavatesse harudesse. Kohandumisraskused on paratamatud, kui ressursid (tööjõud!) on immobiilne geograafiliselt või ametialaselt - sel juhul tekib massiline struktuuriline tööpuudus. Harusisesel spetsialiseerumisel selliseid kohandumisraskusi ei tarvitse tekkida. 10. TOOTE ELUTSÜKLI TEOORIA JA SELLE ÜHE PÕHITEESI ÜMBERMÕTLEMISE VAJADUS KAASAJAL. Pole olemas universaalset reeglit, mille järgi iga toode vältimatult peaks oma elutsükli jooksul maailmas ümber paigutuma. On vaid tees, mis seisab selles, et kui uuringud ja arendustegevus lakkavad olemast otsustavaks suhteliseks eeliseks, siis tootmisharu paigutub riikidesse, millel on suhteline eelis teiste sisendite osas (näiteks odav tööjõud).