Nimetu
saarmast ka Vormsil.
2005. aastaks arvukus kasvas 1730 isendile. Eestis sündis 2005. aastal seireandmetele
tuginevalt hinnangulisel kokku ligikaudu 350 saarmapoega, mis lubab populatsiooni
juurdekasvu hinnata 22 protsendile (Laanetu, 2007).
3. ELUPAIK
8
Elutseb nii siseveekogude kui ka veehoidlate ja mere kaldail. Saarmad on väga hästi
kohandneud vee-eluks ning oskavad väga hästi ujuda ja sukelduda. Kuna saarmad on
tugevalt veekogudega seotud, siis kohtab neid harva rohkem kui paarisaja meetri kauguselt
veekogust. Erandina võivad saarmad maapinnal liikuda mitmeid kilomeetreid liikudes
ühest veekogust teise või otsides talvel vaba veega veekogu (Vulla, 2008). Urg asub
tavaliselt kaldas, puuõõnes, puujuurte ja kivide vahel või turbatunnelis. Uru sissepääsu ava
asub enamjaolt vee all, sel juhul on kambrilaes õhuauk
annaabi.ee 
