Kas Rootsi ajast võib rääkida kui „vanast heast Rootsi ajast“?
hariduse algteadmisi. Varajasemal ajal oli see mõeldamatu, et talurahvas oskab lugeda või
kirjutada.
Inimesi küll õpetati, kuid polnud neil õigeid õppevahendeid, mille järgi õppida. Ning
kuna osati juba piisavalt kirjutada ning sisserännanud mõistsid juba piisavalt siinset keelt, siis
hakati ka trükkima raamatuid, millest esimesed ilmusid juba Gustav Adolfi ajal, kuid need
olid väga raskesti arusaadavad. Nii kohandaski Heinrich Stahl eesti keele grammatika saksa
keele reeglite järgi, need aga erinesid väga rahvakeelest. Hiljem avaldas ka Johan Hornung
piiblikonverentside tarbeks eesti keele grammatika, mida tuntakse kui vana kirjaviisi ning,
mis kehtis 19.sajandi keskpaigani. Piibel küll ei antud välja täismahus. Kuid Virginiused
andsid välja lõunaeestikeelse Uue Testamenti (Wastne Testament), mis oli esimene läbinisti
eestikeelne trükis
annaabi.ee 
