Eesti suuline keel ja suhtlus
omadused (elukoht, sotsiaalne kiht, haridus, sugu jne; vt nt Chambers, Trudgill 1998). Siin
vastandatakse kõigepealt kaks allkeelerühma. Osa allkeeli on kasutusel üle vastava keeleala ja
kõigis inimrühmades, osa aga ainult teatud territooriumil või inimrühmades. Esimest rühma
nimetame ühis(all)keelteks ja teist murreteks ehk dialektideks (dialects). Ühiskeele mõiste
on oluline eeskätt vastanduses murretega. Murded jagatakse kohamurreteks (dialekt kitsamas
mõttes) ning sotsiaalmurreteks (sotsiolektideks).3
Me tegeleme selles kursuses eesti suulise ühiskeelega ning murdeid puudutame vaid
möödaminnes. Keskne liigendus, millest me lähtume, on seega register.
Suuline ja kirjalik pearegister
Keelt analüüsides tulevad välja need situatsioonijooned, mis mõjutavad keelelisi valikuid
paljudes erinevates olukordades. Olen teinud siin kokkuvõtte erinevate uurijate leitud
annaabi.ee 
