SLÄNG
Ilm 2003: 12)
Nagu Tiit Hennoste on juba maininud, släng on eelkõige kõnekeele ja suulise kõne
nähtus. Samas Hennoste (2002- 1119) on ka eristanud kolm põhjust suulise keele
uurimiseks. Ühest küljest suulise kõne all võiks välja tuua kvalitatiivseid ja kvantitativseid
erinevusi. Teiseks on vaadelda linnades kõneldava nii nimetatud tänavakeele uurimine hk
argikeele tema võrdlemine kirjakeele ja vanade kohamurretega. Kolmandaks aspektiks on
käsitada suulist kõnet ehk argoot kui kultuurilist, sotsiaalset ja situatiivset tegurit.
Niisiis, prantslastel on olnud termiin ,,argoo", inglisekeelne vaste on ,, slang", aga
eesti keele terminoloogiasse sellist sõna pole veel keegi sisse viinud. Umbes 1950- ndatel
on vene keele vahedusel tuli käibele selline mõiste nagu ,,zargoon". Mis puudutab
eestikeelsesse kirjandussesse, siis siin aktsepteeriti sõna ,,släng" 1968.aastal ajakirjas
,,Mana"
annaabi.ee 
