Kultuurigeograafia konspekt
Murdepiirde kujundasid nii haldusüksused kui ka looduslikud piirid ja ühendusteed. Kõige selgemini
eristuvad üksteisest põhja ja lõuna eesti keel, mis koosnevad omakorda kaheksast murdest ning 117
murrakust.
19 saj teisel poolel tänu rahvuse ühisidentiteedile, talupoegade liikumispiirangutele ning laialt levivale
kirjakeelele hakkas kohalike murrete positsioon nõrgenema. 20 saj. arenes välja kirjakeel korraldus ja avalik
elu muutus üha rohkem normikeelsemaks, mistõttu kohamurdes taandusid veelgi. Siiski on võimalik
praegugi mõne erijoone põhjal ära tunda, millisest murdealast kõneleja pärit on.
Eesti kirjakeele sünnist võib kõnelda ka pidgin- ja kreoolkeele terminites: 19. sajandi teisest poolest alates
pidgina arenenud keel kasvates endale 20. Sajandi esimesel poolel rahva, sundides uue keele kooli kaudu
rahvale peale ning surudes alla ja hävitades konkureerivad keeled.
annaabi.ee 
