Kohapärimus on koha(nime)keskne, enamasti proosatekstina esitatud folkloor, mille hulka kuuluvad (koha)muistendid ja kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. 15. Kuidas nimetatakse Eesti Kirjandusmuuseumi kohapärimuse andmebaasi? KOOBAS: kohapärimuse andmebaas 16. Kirjuta siia üks tekstinäide oma kodukihelkonna kohapärimuse kohta Kaali meteoriidikraater- Matthias Johann Eiseni muistendikogumikus "Esivanemate varandus" avaldatud kohamuistendi järgi oli Kaali järve kohal mõis, kus mõisahärra tosinast lapsest kõige vanem ja kõige noorem – poeg ja tütar – soovisid omavahel abielluda. Kirikuõpetaja ütles, et see on võimalik, ja laulatas nad mõisas ära. Pärast laulatuse talitamist ei jäänud kirikuõpetaja pulmapeole, vaid kiirustas koju, käskides kutsaril kiiresti sõita ja keelates tal tagasi vaadata. Kutsar vaatas keelus üle astudes tagasi ja
loomingu vastu ballaadi aluseks oli Kreutzwaldi samanimelise muistendi. Koidula on ,,Eesti Postimehes'' avaldanud ka mitmeid artikleid jututubades. 1869 Eesti I laulupeol lauldi laule Koidula sõnadele. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870). 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. (,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '') Koidula rajas eesti rahvusliku teatri. Ballaad ,,Narva neitsi'' Fr.R.Kreutzwaldi kohamuistendi ,,Narva kaupmehe tütar''alusel. 1873.aatstal Tartus abiellus Koidula sõjaväe-ja naistearstiga, kelle nimi oli Eduard Michelson. Mehele pakuti tööd Kroonlinnas ning nad koos suundusid sinna. Vanim poeg Hans-Voldemar sündis aastal 1874, kuid elas ainult neli aastat ning suri leetrite tõttu. tütar Hedwig-Hedda tütar Anna. poeg sündis tal aastal 1884. Koidula reisis Saksamaale ja tutvus Goethe, Schilleri ja Lessingi töödega seotud mälestusmärkide, muuseumide ja teatritega.