Nimetu
Kui venna nägu oli vahune,
küsis laps imestusega, et mis asi see venna näo peal on. Vend, seletanud lapsele ära, millega tegu
on, hakkas habet ajama. Laps tundis huvi ning kui vend küsis, kas laps hakkab ka tulevikus habet
ajama nii nagu venna, vastas laps, et ta hakkab habet ajama nagu tema isa (isa ajab
elektripardliga habet).
Vaatluse analüüs
Esiteks tooksin välja, kuidas vaadeldav laps kasutas niinimetatud sümbolilist
mõtlemist. Lapsele tuli vaatleja kohalviibides meelde, et eelmisel korral, kui
laps vennal külas käis, siis vaatlejat ei olnud. Lapsed nimelt ei pea olema
sensomotoorses kontaktis eseme, inimese või kohaga, et sellest mõelda
(Papalia, Feldman, Martorell 2012). Muidugi võib öelda, et tänu vaatlejale tuli
lapsele meelde, et ta eelmisel nädalavahetusel külas käis, kuid siiski tuli talle
ka meelde, et vaatlejat ei olnud, mida võib samuti vaadelda sümbolilise
mõtlemisena. Paremini oli aru saada sümbolilisest mõtlemisest vaatluse