"kohalolijatega" - 1 õppematerjal

Mina mona lisa

Leonardo ise Lisas seda ei näinud ning Lisa unusas need mõtted. Igal hommikul kui Lisa Leonardo galerisse kohale jõduis, pani ta selga kollaste varrukatega kleidi, mille da Vinci oli välja valinud, pani pähe imepeene kuldniitidest võrgu ja kaela pärlitest lihtsa kee. Ta tundis ennast üsna hästi, alguses oli harjumatu, et ilma liikumata istuma jne, kuid ta harjus sellega ära. Kui Leonardo maalis, siis ta ka jutustas ja vestles kohalolijatega rahulikult ja usalduslikult, rääkis neile oma tarkusest jne. kuid ta ei olnud üleolev, ta ei muianud teatavate naiivsuste üle, mis tulenes inimese kasinast haridusest. Ühel pärastlõunal kui Leonardo oli Lisat maalimas, siis tema galerisse astus sisse skulptor Pietro Torrigano. Ta oli väga lärmakas ning liikus ringi nagu keeristorm. Kuid Lisale hakkas ta meeldima. Raamatus on öeldud : ,,Värinad jooksid mul üle keha. Oh issand, olin juba ammu niisugust kohtumist oodanud