Balti riikide poliitiline ajalugu
Esialgu jäi jõusse Leedu statuut, 1588 suurvürstiriigi õiguskoodeks. Kõige õnnelikum
piirkond oli Leedu suurvürstiriigi edelosa Suwalki (Uznemune), mille liidendas 1795
Preisimaa ning mis seejärel läks üle 1807.aastal Napoléoni loodud Varssavi
hersogiriigile ja siis 1815.aasta Viini kongressi otsusega loodud Venemaa vasallile
Poola kuningriigile. 1808 oli Napoléon lasknud kaotada pärisorjuse.
- Koos poolakatega tõsteti kahek kohall tsaarivõimu vastu mässu.
- 1832. Suleti Vilniuse ülikool. Üks nimekamaid aktiviste oli Adam Mickiewicz. Leedu
identiteet sai uue hoobi 1840 kui staarivõim asendas Leedu statuudi Venemaa
seadustega. Isegi ,,Leedu" kadus ametlikest dokumentidest ja kesririigi võimud
nimetasid edaspidi suurvürstiriigi alasid LOODEKRAIKS.
- Venemaa lüüasaamine Krimmi sõjas ajendas keiser Aleksander II ette võtma
liberaalseid reforme. Tähtsaim 1861
annaabi.ee 
