Balti erikord
peale Põhjasõja lõppu kehtestati Balti erikord, kuna elukorraldus erines Venemaa
sisekubermangude korraldusest.
Venemaa Keisririigi Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus.
Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus.Valitsevaks usuks Baltimail jäi
luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai
keisri poolt määtatud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikst
aadlike omavalitsusest asekuberner.
Pärast Vene keisririigi ülemvõimu kehtestamist algas Baltimaade seisusliku
omavalitsuse- Balti erikorra kõrgaeg, mis kestis kuni asehalduskorra kehtestamiseni
1783. aastal. Asehaldusaeg ning sellega kaasnenud seisuslike omavalitsuse Balti
erikorra kõrgaeg, mis kestis kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783. aastal.
Asehaldusaeg ning sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine