Eesti keskaeg
Pärast Vene küs ebaõnnestunuid lahendamiskatseid 1240ndate algul suundus Sksa ordu
vallutuslik peahuvi leedulaste vastu. Ordu eriharusid üks Preisis ja teine Liivi ja Kuramaal
lahutas sõjaka leedu hõimu käes olev Samogiitia, mis sai tuge kurelastelt, semgallidelt,
preislaste idapoolsetelt hõimudelt. Peale koh rahva oli Samogiitia poolele võitlejaks Leedu.
Suurvürst Mindaugasloovutas liidulpngu põhjal Ordule Samogiitia, Ordu retked sinna
kohtsaid kohalikepoolt ägedat vastupanu. Durbe lahingus sai orduvägi samogiitidelt 13.juulil
1260 otsustavalt lüüa. Durbe lahing julgustas ka Ida-Baltikumi põlisrahvaid > vastuhakud, ka
Saaremaal, kuhu Ordu tegi vabadusvõitluse summutamiseks 1261 kevadtalvel suure
sõjakäigu, millega sunniti saarlased uuesti alistuma.
Leedus oli vürst Mindaugas sunnitud loobuma ristiusust ja sõlmima liidu Vene suurvürsti
Aleksander Nevskiga võitluseks skslaste vastu, kuid leedulaste ja venelaste sõjaretk
Liivimaale nurjus