Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda
Moskvale selline käitumine ei meeldinud ja otsustas kasutada jõudu. Detsembris 1979 jooksid
Afganistani tunginud nõukogude eriväelased tormi presidendipaleele Kabulis ja vallutasid
selle. Amin tapeti ja riiki asus "juhtima" Babrak Karmal. NLi väed hakkasid põhjast
Afganistani tungima.
Nõukogude sõduritel puudus aga väljaõpe võitlemaks mägisel maastikul ning samuti oli neile
paljuski tundmatu sealse sissisõja taktika. Lisaks sellele oli kohaleviidud sõjatehnika, eriti
soomukid ja tankid kergelt haavatavad. NLi sõdurid leidsid end tihti võitlemas kohalike
elanike vastu, keda nad olid saadetud kaitsma. See tekitas kohalikes elanikes "vabastajate"
vastu veelgi enam vaenulikkust ja sissivõitlejate read tugevnesid.
4
1980ndate keskpaigaks, kui Afganistani vastupanuliikumine sai juba abi ka USA-lt,
Saudi-Araabialt ja Pakistanilt, muutus sõda NLile nii majanduslikult kui poliitiliselt üha