2. 1. Siseriikide õiguse tõlgendamisel tuleb püüda näha pigem selle vastavust kui mittevastavust Euroopa Liidu õigusele, see tähendab, et siseriiklikku õigust tuleb tõlgendada vastavuses EL-i õigusega 2. vastuolu korral siseriikliku ja EL-i õiguse vahel on siseriiklikud ametkonnad kohustatud jätma kõrvale siseriikliku õiguse ja kohaldama Euroopa Liidu õigust ( EL- i õiguse ülimuslikkuse põhimõte). 3. kui isiku tegevus on kooskõlas vahetult kohaldavate sätetega, ei saa tema puhul kohaldada haldus- või kriminaalvastutust, kuigi see võib nii olla sätestatud siseriiklikus õiguses. 4. liikmesriigid peavad kõraldama siseriiklikust õigusest need sätted, mis on vastuolus vahetult kohaldatava õigusega. EÜ asutamislepinguga loodi uus õiguskord Liikmesriigid delegeerisid ühendustele osa oma suveräänsusest. Hilisemate siseriikliku õiguse normide kohta ei kehti põhimõte lex
Siin võiks õiguslikku alust privaatsusõiguse piiramisest otsida artikli 8 lõikest 2. Peavad olema väga kaalukad argumendid. Kaasuses Campbell ja Fell vs. UK on EIÕK leidnud, et kirjavahetuse pidamine ei vasta vajadusele artikli 8 lõike 2 mõttes. Juhtumitel, mil isiku vabadust ja/või privaatsust on kriminaalmenetluse huvides piiratud, tuleb ülima tähelepanelikkusega jälgida piiramise aluseks olevate aktide ja nende alusel kohaldavate meetmete proportsionaalsust ja riive vajalikkust. Isiku seksuaalsed valikud ja seksuaalne enesemääratlemine on vaieldamatult osa tema eraelust ning riigi ja kolmandate isikute sekkumine antud sfääri peab olema võimalikult väike. Isiku enesemääratlusõiguse osa on õigus ise valida seksuaalset orientatsiooni. Homoseksuaalsete isikute osas on EIÕK jõudnud erinevatele järeldustele. Üldisel on diskrimineerimine seksuaalsete eelistuste pinnalt mõstagi vastuolus
sätestatuga või lepingus kokkuleputuga (§ 23) - õiguset piiramine (õiguste kuritarvitamise keeld) TsÜS §138 lg 2, mile kohselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärk on tekitada kahju teisele isikule. Õiguste kuritarvitamise kaasusgrupid jaotatakse järgmiselt: vastuoluline käitumine, ebalojaalselt omandatatud õiguste kasutamine, õiguste ebaaus teostamine, kohaldavate õiguskaitsevahendite ebaproportsionaalsus, millegi nõudmine mis tuleb teisel õiguslikul alusel tagasi anda ning õiguste kaotamine halvas usus käitumise tõttu. - lepingutingimuste muutmise võimaldamine muutunud olukorras (VÕS § 97) , õiguskaitsevahendite laiendamine olukorras, kus seadus ega leping ei näe ette vastuvõetavat viisi rikutud õiguste kaitseks. Näiteks õigus nõuda
annaabi.ee 
