Õiguse üldteooria
On kohtuprotsesse, kus subjektideks nt loomi.
Hüljeste subj õiguste kaitsmine jäi sisulise lahenduseta, sest ei suudeta seda osa loodusest
identifitseerida. See oli 20 sajandil.
Inimene seisab õigusteadlase silmis vastamisi kõige muuga, mis teda ümbritseb. Inimene on
õiguse subjekt, kellega vastamisi seisavad õiguse objektid. Õigusobjektiks on omand, ese,
neid võib vigastada, purustada. Ainult inimene on õigustatud ja kohustatud. Õiguslikud
mõisted on kohaldatavd ainult inimesele. Ta on lepinguosaline, võlanõudja, abielupool,
kurjategija jne. Rääkides inimese käsitlusest õiguses, tuleb aru saada, kes inimestest kehtib
täieliku inimesena õiguses ehk kellele omistatakse õigussubjektsust, kas ka lastele? Inimese
pilt õiguses on ajas muutuv, vastavalt filosoofilstele, maailmavaatelistele ja sotsiaalsetele
tõekspidamistele. Näiteks ei omistatud õigussubjektiviteeti vanemates õiguskoradades
orjadele, lastele ja võõrastele