ammendatud. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi on võimalus esitada Riigikohtule individuaalkaebus piiratud. Individuaalkaebuse võib Riigikohtule esitada: isik, kelle õigusi rikub Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsus erakond, valimisliit või üksikisik, kelle õigusi rikub valimiskomisjoni otsus või toiming Riigikohus on möönnud, et tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaldamispraktikast, on isikul õigus esitada Riigikohtule individuaalkaebus ka juhul, kui tal ei ole võimalik muul tõhusal viisil kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele. 108. Millise otsuse saab Riigikohus langetada normikontrolli raames? Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega; vastupidisel juhul kuulutab õiguspäraseks,
Alati pole aga võimalik riigi sunnijõudu kasutada või selle saabumist ära oodata. Sellisteks juhtudeks on seadusandja näinud isikule tema õiguste kaitseks ette jõu kasutamise. Selleks peavad olema täidetud kindlad eeldused. Sellisteks jõu kasutamise instituutideks on hädakaitse ja hädaseisund. Hädakaitse kui õigusinstituut on põhjalikult läbi töötatud karistusõiguses, mistõttu tuleks selle instituudi kohaldamisel juhinduda karistusseadustiku regulatsioonist ja kohaldamispraktikast. Hädakaitse tähendab, et isiku suhtes on toimunud õigusvastane rünnak ning selle ründega ohustatakse või rünnatakse mingeid õigushuvisid. TsÜS § 140 sätestab, et hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Hädakaitsega kaitstakse individuaalseid hüvesid (isiku enda elu ja tervis, tema omand, vabadus jms) rünnete vastu. Hädakaitse eelduseks on, et ründajaks on inimene. Kui ründajaks on nt loom (v.a
annaabi.ee 
