Õiguse üldteooria
Samas lasub teadlasel üldse ja sh õigusteadlasel moraalsest aspektist
põhjendamisvastutus. See tuleneb, nagu A.Aarnio märgib, “...teadusele omastest reeglitest”
(vt Aarnio, lk 145 – 146), see on ka eeti-line kohustus järgida teadustegevuses
üldhumanistlikke eesmärke ning üldist teadusuuringute objektiivsuse nõuet.
Põhjendamisvastutusest tuleneb teadlaste kohustus esitada õigusteaduslikult argumenteeritud
tõlgendusi, mis aitavad õiguskaitset ellu viia. Kohtunikud õiguse kohaldajatena puutuvad
kokku empiirika tasandiga, mis on ammendamatuks teadusliku uurimise ja teoreetiliste
üldistuste allikaks ja vahendavad seda MLA tasanditel ülespoole. Miski ei takista kohtunikke
seejuures sattumast lisaks igapäevasele kutsetegevusele ka õigusteadlase rolli, kui nad asuvad
õiguslikke probleeme uurima. Ja vastupidi: õigusteadlasest võib saada kohtunik.
Õigusteadlased abistavad praktilise kohaldamise tasandit teoreetilise pagasiga ja kontrollivad