6 « : !» KOHAKÄÄNE NÄITAB, KUS MISKI VÕI KEEGI ASUB VASTAB KÜSIMUSELE ? KUS? KASUTATAKSE KOOS EESSÕNADEGA SEES JA PEAL (SEESÜTLEV) (ALALÜTLEV) KÄÄNDELÕPUD ON VÕI KAASHÄÄLIKUGA JA -ga LÕPPEVATE MEESSOOST SÕNADE, A VÕI -lõpuga NAISSOOST SÕNADE NING VÕI E-lõpuga KESKSOOST SÕNADE KOHAKÄÄNDE LÕPP ON E meessugu laud laual jaanuar jaanuaris muuseum muuseumis naissugu kool koolis saun saunas kesksugu taevas taevas meri meres VÕI -lõpuga NAISSOOST SÕNADE NING -lõpuga KESKSOOST SÕNADE KOHAKÄÄNDE LÕPP ON ...
. Nimisõnade sugu. 4. 4. ! Oh neid kombeid! 4. 1 10. Loeme 1-10 4. I . Tegusõna I pöördkond 5. 5. ... Kui sa aru ei saa, siis küsi.. 5. . Kevadest kevadeni. 5. II . Tegusõna II pöördkond 6. 6. -? - Kuidas öelda vene keeles? 6. 11 19. Loeme 11-19. 6. . Nimisõnade mitmus. 7. 7. Lähed otse jõuad kooli. 7. . Kool on sinu teine kodu. 7. . Kohakääne 8. 8. ! Õpi telefoniga rääkima. 8. . Olemegi kodus! 8. . Eitamine ja küsimine. 9. 9. ... . - Kas tohib? 9. Asjad meie ümber. 9. , . Minu oma, sinu oma. 10. 10. ! Palju õnne sünnipäevaks! 10. 20 100. Loeme 20 100. 10. . Osastav kääne. 11. 11. , , , , ? Hakkame joonistama, mängima või koguni tantsima! 11. ?- Mis täna lõunaks on? 11