2.1 Kahend-, kaheksand-, kuueteistkümnendarvude teisendamine kümnendarvudeks. Üldjuhul teisendatakse kahend-, kaheksand-, kuueteistkümnendarvude täisosa ja murdosa eraldi samade reeglitega. Teiste arvsüsteemide arvude täisosa teisendamine kümnendarvuks. Kahend-, kaheksand- või kuueteistkümnendarvude teisendamiseks kümnendarvuks tuleb selle kohti tähistavad arvud a n korrutada kohakaaludega 2n (8n või 16n) ning seejärel need liita. n on koha number. Kahendarvude kohakaaludeks on arvud 2 n (20 =1; 21 =2; 22 =4; 23 =8; 24 =16; 25 =32; 26 =64; jne) Kaheksandarvude kohakaaludeks on arvud 8 n (80 =1; 81 =8; 82 =64; 83 =512; 84 =4096; jne) Kuueteistkümnendarvude kohakaaludeks on arvud 16 n (160 =1; 161 =16; 162 =256; 163 =4096 jne) 2.2 Teiste arvsüsteemide arvude murdosa teisendamine kümnendarvu murdosaks. Kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendarvude murdosa teisendamiseks kümnendarvu murdosaks tuleb selle kohti tähistavad arvud a n korrutada samuti
Positsioonilist süsteemi kirjeldatakse üldjuhul valemiga X = an ⋅ sn + an−1 ⋅ sn−1 +L + a1 ⋅ s + a0 ⋅ s0 + a−1 ⋅ s −1 + a−2 ⋅ s −2 +L, (1.2) kus teguriteks ai võivad olla suvalised süsteemis kasutatavad arvud. Ka positsioonilisi süsteeme on erinevaid. Üldjuhul võib arvu igale numbrile anda suvalise kaalu, mida nimetatakse arvu kohakaaluks. Arvu mõistmiseks tuleb ette anda koodi võti, mis näitab arvu kõigi kohtade kaalu. Kümnendkoodi korral on kohakaaludeks arvud 10n, kus n on koha järjenumber. 10 on koodi põhiarv, kuna selle järgi moodustatakse kõik kohakaalud. Kohti loendatakse alates paremalt, mille kohakaal kümnendkoodis on 100. 10 Kahendkoodi põhiarv on 2, kohakaaludeks aga arvud 2n. Koodi võtmeks on harilikult 8421, s. o 23, 22, 21, 20. Kahendarvudel on järgmised omadused: - kasutatakse kahte sümbolit 0 ja 1; - põhiarvuks on 2;