Koha Välimus: Koha on pikliksüstja kehaga, kitsa ja teritunud peaga kala. Suust paistavad 4 teravat kihva. Värvuselt on koha rohekas- kuni tumehall, kõhualune on puhasvalge. Suurus: Keskmine pikkus on täiskasvanud kohadel 30...60 cm, suurus sõltub vanusest. Üldiselt on väikejärvede kohad kasvult väiksemad. Kaalub tavaliselt kuni 1...3 kg, suguküpsed alates 400 g Elupaik: Koha eelistab suuremaid (üle 50 ha), piiratud taimestikuvöötmega, väikese vee läbipaistvusega, ühtlaselt läbisoojenevaid toitesooladerikkaid järvi, milles samal ajal leidub küllaldaselt hapnikku. Elab põhja lähedal ja on öise eluviisiga. Toitumine: Röövkala. Toiduks on peamiselt peipsi tint, ahven, kiisk, särg. Noored kohad
Madalal temperatuuril (mitte kõrgemal kui -8 kraadi) hävib vastne 7 ööpäevaga ja -12 kraadi juures 3 ööpäevaga (joon 1). 9 Joonis 1. Laiussi arengutsükkel 10 Linnuroni Linnuroni on peamiselt karplaste kõhukoopahaigus, mida põhjustavad kaks paelussi liiki: Ligula intestinalis ja Digramma interrupta. Need liigid on väliselt väga sarnased. Linnuroni leitud ahvenatel, haugidel, kohadel ja mõnedel lõhilastel. Pleritserkoidid kasvavad kala kõhukoopas väga suureks ning avaldavad survet siseorganeile, põhjustades verevalumeid ja isegi kärbumist. Surve ujupõiele põhjustab liikumishäireid. Muutub verepilt. Kala kühnub. Kala kõhukoopas elab parasiit 2-3 aastat. Suguküps paeluss elab peaperemehes (linnus) 1-2 nädalat. Linnu sooles olev täiskasvandu uss on mõne sentimeetri võrra lühem kui kala kõhukoopas tegutsev vastne
annaabi.ee 
