nõlva kalle. Põhjavesi- maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimi poore ja lõhesid. Reostus:teede soolatamine,väetised.Jõe äravool- vesi, mis piki jõevoolusängi kõrgemalt madalaamle liigub. Sõltub ilmastikutingimustest, eriti sajuhulgast; aurumisest(õhutemp., tuul, niiskus), valgala suurusest ja kujust, absoluutne ja suhteline kõrgus, kaldpindade nurk, langu suurus. Veehulk ja jaotumine: 71% Maa pinnast on kaetud veega. 97% koguveest on ookeanid ja mered. Alla 3% on magedat vett. Magevee jaotumine: 75% on igijää ja lumi. 24% on põhjavesi. Ülejäänud 1% jaguneb järgmiselt: 60% järvedes,35%muulas, 0,5% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. Veeringe- vee ringkäik maakeral. Väike veeringe: vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna tgasi. Suur veeringe: merest aurustunud vesi kantakse pilvedena kaismaa kohale, kus ta maha sajab. Soe hoovus:Golfi hoovus väljub soojast Mehhiko lahest ,
Kurrutamine- Kivimite ja setete tugev kokkusurumine kahe laama kokkupõrke tsoonis. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel ja keemilisel toimel. 3.Veeressursid jagunevad: Kogu maakera pinnast on kaetud 71 % veega. Puhas vesi on hinnaline loodusvara ja seda tuleb hoida. Veeressursid ehk veevarud on mingi piirkonna põhja ja pinnavee koguhulk, mida on võimalik kasutada. 3% koguveest on magevesi. Kasutamiseks on sellest kättesaadav vaid 0,3 %. 4.Geiser on perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vulkaanilistel aladel. Tavaliselt on põhjavesi jahe, kuna maasügavustes on kaitstud liigse kuumenemise ja külmumise eest. Vulkaanilistel aladel on maapõues kõrge temperatuur, mille tulemusel soojeneb ka põhjavesi. Geiser purskab kuuma põhjavett. 5. Ülemjooks on jõe lähte lähedane osa. Ülemjooksu ulatus (lähtest) sõltub iga konkreetse jõe eripärast
annaabi.ee 
