"koguvarieeruvust" - 1 õppematerjal

Biosüstemaatika teooria ja meetodid

7.4. Ordinatsioonimeetodeist kitsamas mõttes (s.o. välja jättes klaster- damise) on süstemaatikas levinuim peakomponentanalüüs.  18 7.4.1. Peakomponentanalüüs (principal component analysis) seisneb hulga- mõõtmelises tunnusruumis endiste vektorite (kasutatud tunnustega määratud telgede) asendamises uutega, mis täielikumalt hõlmavad koguvarieeruvust. Esimese telje (vektori, komponendi) asend valitakse selline, et ta (oma pikkuses) haaraks maksimaalse osa üldvarieeruvusest (oleks OTUde ellips- oidse pilve pikiteljeks). Selleks kasutatakse vähimruutude meetodit: OTU- punktide teljest kauguse ruutude summa peab olema minimaalne. Teine, eelmi- sega risti asetsev telg hõlmab jällegi maksimaalselt võimaliku varieeru- vuste summa, jne. (Vt. joon. 4.) Iga uus telg väljendab nüüd mitte variee-