Dendroloogia
keelatud salaalkohol ,,lepiku liisu".
2004. aasta andmetel kasvas meil vabariigis hall-lepikuid 199,6 tuhandel hektaril, ehk
9,3 % metsamaast, üldtagavara ulatus 37,2 miljoni tihumeetrini. Keskmine hektaritagavara
186 tm, keskmine boniteet 1,5, keskmine vanus 30 aastat, keskmine kõrgus 14,4 m ja
juurdekasv 7,1 tm/ha aastas. 58,1 % kõigist hall-lepikutest on raieküpsed. Suur erinevus on
riigi- ja erametsades riigimetsadest moodustavad hall-lepikud vaid 2,0 % (16,1 tuhat ha),
kogutagavaraga 2,81 miljonit tm ning erametsades on selle puuliigi osakaal koguni 13,8 %
(183,5 tuhat ha), kogutagavaraga 34,359 miljonit tm.
Hall-lepikud on meil eriti rohkesti kasvanud 1990. aastate lõpupoole mahajäetud
põllumaadele, karjamaadele, niitudele. Nad moodustavad ajutise metsatüübi koos h. haava,
raagremmelga ja arukasega, milline inimese sekkumiseta asendub ajapikku kuusega.
Segapuistus kasvabki hall-lepp koos ülalmainitud liikidega, millele lisanduvad veel h. vaher,
h. tamm, h
annaabi.ee 
