"kogusoojusjuhtivusest" - 1 õppematerjal

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

XPSiga. Eestis ei ole ühegi õigusaktiga sätestatud nõudeid hoonete piirete soojusjuhtivusele. Tagada tuleb hoone kui terviku energiatõhusus, ruumides soojuslik mugavus ja hoonepiirete ehitusfüüsikaline toimivus. Kui keldrid on eluruumidena kasutusel ja köetavad, siis on otstarbekas keldriseinad soojustada. Soovitusliku ja tehniliselt õige soojustuse paksuse juures on soovitatav lähtuda mitte niivõrd keldriseina kaalutud keskmisest kogusoojusjuhtivusest, vaid sellest, et saaks minimeeritud külmasillad ja et seina sisepind oleks ühtlaselt soe, oleks välditud hallituse ja niiskuskahjustuste teke. Lisasoojustamata keldrisein ei ole soojuslikult mugav ega niiskustehniliselt turvaline (eriti suure niiskuskoormuse korral). 10 cm paksune lisasoojustus tõstab välispiirde pinnatemperatuuri ja likvideerib kriitilised külmasillad, vt. Tabel 3.8. Lisasoojustada tuleb väljastpoolt ka keldriakende paled, min. 50 mm paksuselt.