aastate naftakriis, mis sundis importkütustest sõltuvaid tööstusriike kasutusele võtma oma taastuvate kütuste varusid. Tehnoloogiate täiustamisele tänapäeval aitavad kaasa 12 rahvusvahelised kokkulepped kasvuhoonegaaside emissiooni piiramiseks ja taastuvate kütuste kasutamist soodustavad maksud. Pikaajalise teadus- ja arendustegevuse tulemu- sel on nüüdseks puitkütuse tootmise tehnoloogiad hästi välja arendatud ja neist mitmed sobivad kasutamiseks ka Eestis. Kogupuu tehnoloogia Harvendusraiel kasutatava tehnoloogia eesmärgiks on ühe tehnoloogilise võttega tuua metsast välja nii saepalk, paberipuu kui ka küt- tepuu. Erinevalt traditsioonilistest metsaraiest jäetakse selliste tehnoloogiate korral langetatud puud laasimata ja nende lõplik töötlemine
- Mets (puitbiomass) - Looduslikud ja poollooduslikud kooslused (rohtne biomass) looduslike rohumaade hein ja pilliroog – reaalne lähiajal 150 GWh/a - Põllukultuurid - Põllumajandusjäätmed (loomsed, rohtsed) - Põhk – reaalne 110 GWh/a - Vetikad (veetaimed) - Olme- ja tööstusjäätmete biolagunev osa - Biogaas (prügilagaas, reoveegaas) 11. Biomassi kui biokütuste lähtematerjali peamised kategooriad 1. Puitmaterjal metsast (Forest products): •− Kogupuu (Wood) •− Raiejäätmed (Logging residues) •− Puud, põõsad ja puitjäätmed (Trees, shrubs and wood residues) •− Saepuru, koor jm (Sawdust, bark, etc.) 2. Biolagunevad jäätmed (Biorenewable wastes): •− Põllumajandusjäätmed (Agricultural wastes) •− Põllukultuuride jäätmed (Crop residues) •− Saeveski jäätmed (Mill wood wastes ) •− Aia ja pargijäätmed (Urban wood wastes ) •− orgaanilised olmejäätmed (Urban organic wastes) 3
annaabi.ee 
