erinevate kasvukohtade erinevad taimegrupid.rohttaimed2..4 puud3...4 (männik väheviljakal mullal 4, männik väetatud niiskel mullal 2,48) 5. Millal on kogu taime absoluutne süsinikukasutus negatiivne? Mis siis saab?pimedal ajal.hingamine suurem kui fotosüntees 6. Nimeta vähemalt kolm ühikut kasvu hindamiseks.kogu FS,hingamine,varud 7. Mis on kasvu ja produktsiooni vahe. Kirjelda seda matemaatiliselt.kasvul on juures(-varud-suremine) 8. Kirjelda matemaatiliselt koguproduktsiooni jaotust erinevateks elutegevusteks kastutades kui varude osakaal on märkimisväärne. Kasv=koguFS-hingamine-varud-suremine 4 9. Mis on vananemise ja raugastumise erinevus/sarnasus. Too näiteid. Sarnasus on et mõlemal juhul toimub toitainete ümberpaigutamine. Erinevus on raugastumisel, et geneetiliselt reguleeritud, vananemine aga sõltub keskkonnatingimustest ja toitainete kättesaadavusest. 10. Mis on varumise ja salvestamise erinevus, too näiteid
4 (C4 taimedel 10...20; vetikatel ja veetaimedel 5...10; C3 maismaataimedel 3...5) 5. Millal on kogu taime absoluutne süsinikukasutus negatiivne? Mis siis saab? Pimedal ajal, toimub rakuhingamine 6. Nimeta vähemalt kolm ühikut kasvu hindamiseks. Kogu FS, hingamine, varud 7. Mis on kasvu ja produktsiooni vahe. Kirjelda seda matemaatiliselt. Produktsioon=kogu fotosüntees-hingamine Kasv= kogu fotosüntees-hingamine-varud-suremine K = SFS - SH - SV - SS 8. Kirjelda matemaatiliselt koguproduktsiooni jaotust erinevateks elutegevusteks kasutades, kui varude osakaal on märkimisväärne. Kasv = koguFS hingamine varud - suremine 9. Mis on vananemise ja raugastumise erinevus/sarnasus. Too näiteid Vananemine sõltub keskkonnatingimustest ja toitainete kättesaadavusest (ka salvestamisest) Raugastumine on geneetiliselt reguleeritud. Mõlemal juhul toimub toitainete ümberpaigutumine. 10. Mis on varumise ja salvestamise erinevus, too näiteid
Bioproduktsioon põllul ja metsas mingi aja jooksul akumuleerunud orgaanilise aine hulk (elusaine, organismidesse salvestunud toit, ainevahetuse jääkproduktid ning tarbijate kasutatud aine) või selle kuivaine-, süsiniku- või energiaekvivalent. Autotroofide (produtsentide) salvestatud energia on esmane (primaarne) koguproduktsioon. Esmasest koguproduktsioonist produtsentide endi elutegevuseks kuluvat osa nim. hingamisenergiaks. Esmase koguproduktsiooni ja hingamisenergia vahe moodustab esmase (primaarse) puhastoodangu. Heterotroofide (sekundaarne, tertsiaalne jne.) puhastoodang sõltub võrdeliselt esmasest puhastoodangust. 37. Ökoloogiline efektiivsus Troofiliste tasemete (toitumisel saadud energia muundumise järkude) puhul vaadeldakse toitumist kui toidus sisalduva energia kasutamist elutegevuseks (R) ja salvestamist biomassienergiana (P) ning seeläbi edasikandumist mööda toiduahelat järgmistele organismidele.
AINE- JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Me assimileerime nii ainet kui energiat. PRODUKTIIVSUS: kui palju salvestatakse primaarproduktsiooni käigus ehk kui palju on ökosüsteemis ainet/energiat. Puhas primaas NPP = GPP (gross primary production) – R (hingamine) Ökosüsteemide produktiivsus maismaal ja ookeanis Ökosüsteemide primaarset produktiivsust mõõdetakse kas energia või aine (nt C) salvestamisena pindala kohta ajaühikus. Koguproduktsiooni tähistatakse inglise keelse lühendina GPP, ehk taimede enda elutegevuseks kuluv osa, saame puhta primaarproduktsiooni NPP. Maismaal seletub produktiivsuse muster üsna hästi aasta keskmise temperatuuri ja sademete hulgaga. Allpool olevast tabelist on näha, et kõige produktiivsemates maismaaökosüsteemised on NPP kahe kilogrammi kuivaine kandis ruutmeetril aastas, meie parasvöötmemetsades on ca kaks korda vähem.
toitvam, kuid seda ainult 1,53 korda, mitte 90 korda. Bioproduktsioon mingi aja jooksul akumuleerunud orgaanilise aine hulk (elusaine, organismidesse salvestunud toit, ainevahetuse jääkproduktid ning tarbijate kasutatud aine) või selle kuivaine-, süsiniku- või energiaekvivalent. Autotroofide (produtsentide) salvestatud energia on esmane (primaarne) koguproduktsioon. Esmasest koguproduktsioonist produtsentide endi elutegevuseks kuluvat osa nim. hingamisenergiaks. Esmase koguproduktsiooni ja hingamisenergia vahe moodustab esmase (primaarse) puhastoodangu. Heterotroofide (sekundaarne, tertsiaalne jne.) puhastoodang sõltub võrdeliselt esmasest puhastoodangust. Bioproduktsiooniga seonduvad järgmised mõisted. Saak osa bioproduktsioonist, mida kasutab kindel tarbija. Biomass mingi organismiliigi, liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor-