EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
tajutav. Soome lahte iseloomustab suhteliselt vaba veevahetus Läänemere avaosaga
ning süvikute olemasolu. Soome lahe keskkonnaseisundit mõjutab mitme suure
urbaniseerunud piirkonna olemasolu piirkonnas ja Läänemere veerohkeima jõe
Neeva - suubumine.
Eesti veevarud kujunevad valdavalt sademete arvel. Sademete keskmisest
aastasummast 667 mm, moodustab äravool 260 mm ehk 39%. Eestis on üle 1000
ühehektarilise pindalaga järve, kogupindalalaga 2130 km². Üle 90% järvede
kogupindalalast hõlmavad Peipsi-Pihkva järve Eesti-osa, Võrtsjärv ja Narva
veehoidla. Eesti jõed on valdavalt lühikesed ja veevaesed ning seetõttu
reostustundlikud.
Enamik Eesti jõgedest ja järvedest on heas või rahuldavas seisundis.
Põllumajandustootmise vähenemise tõttu on taimetoitainete ärakanne Läänemerre
kaheksakümnendate aastatega võrreldes vähenenud rohkem kui kaks korda. Halvas
seisundis või sellise seisundi lähedal on Lämmijärv ja mitmed väikesed
annaabi.ee 
