A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Kuna aga roselllased olid
jõudnud musketilas kaugusele, avasid nad tule mehe pihta, kes otsekui lõbu pärast seadis
ennast kuulide märklauaks.
Tundus, nagu oleks Athose isik nõiutud -- kuulid lendasid vihinal mööda, ükski neist
ei tabanud.
Athos lehvitas lippu, pööras selja linna kaitsjatele ja tervitas laagris asuvaid mehi.
Mõlemalt poolt kostis võimas kisa: ühelt poolt vihahüüded, teiselt poolt rõõmu hõisked.
Esimesele kogupaugule järgnes teine ja kolm kuuli läbistasid salvrätiku, tehes temast
tõelise lipu. Terv laager karjus:
«Tulge alla! Tulge alla!»
Athos tuli alla. Tema pärast hirmu tundnud sõbra rõõmustasid, nähes teda tagasi
jõudvat.
«Kiirustage, Athos, kiirustage! Nüüd, kus oleme leid nud kõik peale raha, oleks rumal
surma saada.»
Kuid Athos säilitas oma majesteetliku kõnnaku, vaa tarnata sõprade kiirustamisele.