toimis linnaõiguse alusel. 1. Millist mõistet on selgitatud: 1) keskaegne linnavalitsus- raad 2) keskaegne kaupmeeste ühendus- gild 3) ühe linna ühe eriala käsitööliste ühendus- tsunft 4) käsitööliste ühenduse põhikiri- skraa 5) käsitöömeistri õpilane- õpipoiss 6) väljaõppinud käsitööline, kes töötas meistri juures- sell 2. Milline oli gildide ja tsunftide roll linnaelus? moodustasid enamiku linna kogunikkonna; 3. Mis oli linnaõigus, kellelt saadi, kuidas see aitas kaasa linnaelanike juurdevoolule? Linnaõigus on seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas- saadi senjöörilt. Linnaõigus sätestas muu hulgas ka seda, et aasta aega linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isilikult vabaks. Kuna taheti isiklikult vabaks saada, mindi linna elama 4. Kuidas aitas kaugkaubanduse areng kaasa panganduse arengule? Kaubanduse
Kreeka kodanikusüsteemi alus on, et kes osaleb sõjaväes, on ka kodanik ja osaleb linnaelus. St vaesemad kodanikud ei omanud ka õigust olla täisväärtuslikud kodanikud. Kümneedid- paljad, kes olid ilma kaitserelvastuseja ja olid lihtsalt vibuga, odade jne, aga nad ei osalenud täieväärtuslikult. Nende õigusi võis piirata. Sõjalises mõttes ei olnud aristokraadid otsustavamad või tähtsamad. Faalanks pidi ühendama kogunikkonna, sest see nõuab teatud treeningut ja ühtsust. Agoraa koondas kõiki kodanikke. Kodakondsuse andmine/omamine erines linnriigiti. Normaalne oli see, et kõik põlised mehed osalesid. Rahvakoosoleku otsus oli lõplik. Juhtroll poliitilises elus oli aristokraaditel. Nad olid koondatud nõukokku, bule. Mis koondaski aristokraatliku eliidi. Nt Ateenas moodustati see endistest riigiametnikest, amet oli eluaegne. Nõukogus kujundati otsused, seal toimusid erinevate
annaabi.ee 
