AMETNIK HALDUSMENETLUSES
Hoopis teistsugune poliitilise kultuuri keskkond kujunes nõukogude reziimi ajal.
Kuulumine monopoolsesse võimuparteisse oli paljudel ametikohtadel kohustuslik,
poliitilist üliaktiivsust nõuti ka ühiskonna lihtliikmeilt. Osalemine poliitilistel
koosolekutel ja demonstratsioonidel oli siiski vaid fassaad, mille varjus eksisteeris
ühiskonnakriitiline dissidentlik kultuur. Alates 1980. aastatest arenes hoogsalt poliitiline
,,salongikultuur" -- vabal ajal kogunevates sõpruskondades pilati reziimi ja selle liidreid,
ilma et oleks tegeletud tõsiste ühiskonnamuutuste kavandamisega. (Toots 2009)
Nõukogude totalitaarse reziimi kokkuvarisemise järel ja siirdeperioodi algusaastatel
(1980-ndate lõpp kuni 1990-ndate algus) muutus rahvas poliitiliselt aktiivseks.
Rahumeelsetes protestiaktsioonides (nn fosforiidisõda, öölaulupeod, Balti kett) osalesid
kümned kuni sajad tuhanded inimesed. Rahvaalgatusliku kodanike komiteede liikumise