Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli redoksreaktsioonide uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioonmolekulaarsel kujul. Töö käigus tuli läbi viia kümme katset. Esimeses katses tuli valada ühte katseklaasi ~0,5 mL KBr ja teise samapalju KI lahust. Seejärel tekitada lahuste pinnale jälgitav (~2 mm) tolueeni kiht ning lisada tõmbe all tilkhaaval kloorivett. Loksutada intensiivselt. Jälgida värvust peale loksutamist uuesti pinnale kogunevas tolueenikihis. KBr oli tolueeni juures kollane, KI tolueeni juures roosa ja allpool kollane. 2𝐾𝐵𝑟 + 𝐶𝑙2 → 2𝐾𝐶𝑙 + 𝐵𝑟2 2𝐵𝑟 − + 2𝑒 − → 𝐵𝑟2 oksüdeerija 𝐶𝑙2 − 2𝑒 − → 2𝐶𝑙 − redutseerija 2𝐾𝐼 + 𝐶𝑙2 → 2𝐾𝐶𝑙 + 𝐼2 2𝐼 − +2𝑒 − → 𝐼2 oksüdeerija 𝐶𝑙2 − 2𝑒 − → 2𝐶𝑙 − redutseerija ∆𝐸 0 = 𝐸𝑜𝑘𝑠.−𝑗𝑎 − 𝐸𝑟𝑒𝑑
Nende iseloomulik värvus on selles kihis siis ka paremini jälgitav. Reaktsioonivõrrandites tolueen ei kajastu, ta on neis katsetes veega mittesegunevaks lahustiks. Seda toimingut nimetatakse ekstraheerimiseks. Katsed ekstraheerimisega ning kloorivee kasutamisega viia läbi ja katseklaasid tühjendada ning loputada tõmbe all ! Kirjeldada võimalikult täpselt toimuvaid muutusi, märkides ära reaktsiooniks võetud ja tekkivate ühendite (mis on peale ekstraheerimist uuesti pinnale kogunevas tolueenikihis) värvused. Peale ekstraheerimist lahus, kus alguses oli KBr muutus orandžiks, teises katseklaasis, seal kus alguses oli KI, lahus muutus punaseks. Mõlemates katseklaasides tekkis mitte lahustuv läbipaistev tolueeni kiht. Kirjutada redoksreaktsioonide võrrandid ja poolreaktsioonide võrrandid. Arvutada nendele reaktsioonidele redokspotentsiaalide vahe ∆E0 (liikumapanev jõud) ja hinnata, kas antud reaktsioonid standardtingimustel kulgevad.
annaabi.ee 
