Nende peamiseks kaitsevahendiks on nende värvus. Nende punnis silmad asuvad pea külgedel. Rohukonnade kopsud on nõrgalt arenenud ja seega on neil tähtsal kohal nahahingamine. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes elutseb peamiselt niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning ka kultuurmaastikel. Päeva veedavad rohukonnad kusagil varjus. Suve veedab rohukonn maismaal , kuid talveune veedavad nad suurtesse rühmadesse kogunenuna mutta , siseveekogude põhja . Rohukonna maksimaalseks elueaks on mõõdetud 18 aastat , kuid looduses võivad nad elada 4-6 aastat. Rohukonnad toituvad põhiliselt mardikatest, kahetiivalistest, nälkjatest ja sihktiivalistest. Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Viimaste sajandite jooksul on rohukonna leviala nihkunud kagust loode suunas . Seda on põhjustanud kliima soojenemine ja inimtegevus ning
Lastmaniga kohtumist õppis Rembrandt kolm aastat Jacob van Swanenburghi käe all. Rembrandti selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. Tema esimene suur grupiportree "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) leidis suurt tunnustust. Järgmised tööd tegid ta veel tuntumaks ning ja tellijate ring kasvas kiiresti. See töö kujutab kirurgidegildi liikmeid kogunenuna diskussiooniks ja loenguks. Selline väljenduslaad, kus kujutati tervet gruppi inimesi, oli Hollandi maalikunstis haruldaseks erandiks ja tähendas olulist sissetulekut kunstnikule riigis, kus ei kuningas ega kirik ei toetanud kunsti rahaliselt. Rembrandt ´i portreemaalid ületavad kõiki teiste hollandi kunstnike poolt tehtud pilte oma huvitava püramiidi-taolise figuuride paigutuse ja stseeni valdava loomulikkusega. Rembrandti ,,Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632)
Cougo metsade äärealale, on inimesed olnud vastutavad elevantide järsu kahanemise eest. 2 23 Märts 2006 Möödas oli aasta Fay viimasest külastusest Zakoumasse, aga lennates üle Chadi maastiku koos fotograaf Nicholsiga, tundis ta ära pargi selle kuivade jõesängide järgi. Tuhande jala pealt jälgis Fay elevante seismas suure Terminalia puu all. Madalamas ringeldes nägid nad sadu elevante kogunenuna puude varju, mis olid silmapiiril. Zakouma on maamunal viimane paik, kus võib näha rohkem kui tuhat elevanti liikumises ühtse karjana. Fay ja Nichols maandusid pealaagris, kus neid tervitas kari lapsi ja Luis Arranz, Hispaanlasest Euroopa Ühenduse töötaja, kes oli Zakoumas töötanud juba kuus aastat. Tillukesed ringikesed rõngastasid tolmust maapinda öösel oli sadanud kerget vihma. Koheselt alustati juttu elevantidest, mõtiskledes, kas need esimesed vihmapiisad olid