Jaotlad koos alajaama põhiseadmetega (trafod, reaktorid jms) moodustavad nn primaarkommutatsiooniskeemi. Kõige levinumat tüüpi alajaamas on kaks jaotlat (kõrge- ja keskpingele, või siis kesk- ja madalpingele), kuid elektrivõrgu sõlmedes ja suuremate tarbimispiirkondade toitmiseks kasutatakse ühes alajaamas isegi kuni viit eripingelist jaotlat. Suuremate elektrijaamade juures võib jaama sidumiseks ülekandevõrguga kasutada ka ühepingelist alajaama. Jaotlaid eristatakse peamiselt kogumislattide arvu, möödaviiklattide olemasolu ja kommutatsiooniseadmete arvu ning kasutusviisi alusel. Enamikel juhtudel kasutatakse kas ühe- või kahekordseid kogumislatte), kusjuures peetakse silmas, et latt kujutab endast kolmefaasilist konstruktsiooni, mida lihtsuse mõttes kujutatakse primaarkommutasiooniskeemidel ühejoonelistena. Millist skeemi igal konkreetselt juhtumil kasutada, sõltub nõuetest elektriedastuse töökindlusele, see aga omakorda alajaama
Jaotlad koos alajaama põhiseadmetega (trafod, reaktorid jms) moodustavad nn primaarkommutatsiooniskeemi. Kõige levinumat tüüpi alajaamas on kaks jaotlat (kõrge- ja keskpingele, või siis kesk- ja madalpingele), kuid elektrivõrgu sõlmedes ja suuremate tarbimispiirkondade toitmiseks kasutatakse ühes alajaamas isegi kuni viit eripingelist jaotlat. Suuremate elektrijaamade juures võib jaama sidumiseks ülekandevõrguga kasutada ka ühepingelist alajaama. Jaotlaid eristatakse peamiselt kogumislattide arvu, möödaviiklattide olemasolu ja kommutatsiooniseadmete arvu ning kasutusviisi alusel. Enamikel juhtudel kasutatakse kas ühe- või kahekordseid kogumislatte), kusjuures peetakse silmas, et latt kujutab endast kolmefaasilist konstruktsiooni, mida lihtsuse mõttes kujutatakse primaarkommutasiooniskeemidel ühejoonelistena. Millist skeemi igal konkreetselt juhtumil kasutada, sõltub nõuetest elektriedastuse töökindlusele, see aga omakorda alajaama
kaitseklassidele EExe (kõrgendatud ohutus), EExed (mootori kõrgendatud ohutus, plahvatuskindel pidurmootor), ja EExd (plahvatuskindel). Ajami projekteerijal tuleb arvestada kõikide standarditega, mis reguleerivad seadmete maandamist. Maandamise meetodid ja kasutatavad elemendid peavad tagama konstantse maandustakistuse seadme kõikide talitlusviiside vältel. Teised standardid sätestavad erinevate tehnoloogiate ja komponentidega seotud tehnilisi tingimusi. Osaliselt on nendeks elektrijuhid, kogumislattide märgisus, signaalide parameetrid, kraabeldus, metroloogilised seadmed, ergonoomia jne. Kokkuvõtteks. Käesolev peatükk näitab, kuidas valida sobivaid komponente elektriajamite jõuahelatesse, kasutades spetsifikatsioone ja andmebaase. Selgitused selle kohta on üldistatud ning sobivad enamlevinud jõuahelate korral. Seadmestiku tüüp peab rahuldama tehnilis-majanduslikke nõudeid. Vältimaks tarnija ja kasutaja
annaabi.ee 
