Tähtsaks kujunes Luca Pacioli, keda peeti majandusarengu isaks, kes avaldas 1494 aastal raamatu ,, Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni et Proportionalita" itaalia-ladina segakeeles, mis oli saanud oluliseks majandusarvestuses. Selle raamatuga algas memoriaali ehk päevaraamatu, zurnaali ja pearaamatu kasutamine. Deebeti ja kreediti vormis kanti andmed zurnaali, seega oli ta esimene süstematiseerija. Täiendasid juba hiljem Gerolamo Cardanolt kogumisandmikud, algebraliste võrrandite lahendamine, samuti hasartmängudest tõi ta välja petmismeetodid ja näiteks Simon van Stevin võttis kasutusele kümnendmurrud ja nimetas esmakordselt raamatupidamist teadusena ja väitis, et arvutus on peale mikrotasandit ka makrotasandil. Tekkis kontode klassifitseerimine, kuid bilansiskeemil paiknes veel passiva vasakul ja aktiva paremal pool. 17 sajandil Jacques Savary oli
põhjalikke ning üksikasjalikke teoreetilisi seletusi ning näiteid praktikas. 11.Raamatupidamise arengusse on oma panuse andnud veel rida kuulsaid mitteraamatupidajaid nagu Gerolamo Cardano, Simon van Stevin, Jacques Savary, Gottfried Wilhelm von Leibnitz, Daniel Defoe, Josiah Wegwood, Andrew Morrison Carnegie. 12.G. Cardano oli matemaatik, filosoof, arst ja astroloog ning tema panus raamatupidamisse seisnes selles, et temalt pärineb idee kasutusele võtta kogumisandmikud. 13.Simon van Stevin oli raamatupidamises flaami koolkonna esindaja, kes laiendas kahekordset kirjendamist kõikidesse rahavamajandusharudesse ning ka riigiasutustesse. Kontode klassifitseerimine viis kontoplaanini ja plaan andis registreerimiseks erinevaid võimalusi. Ühte ja sama majandustehingut sai vormistada erinevate raamatupidamiskannetega. Stevin soovitas kasutada