Kuigi ei saanud ta osa populaarsusest oma eluajal, kuid tema anded interpretiivse artistina helilooja poodiumil teenisid temale palju aumärke ja prestiisheid ülesandeid muusika direktorina kuulsatele orkestritele. Pidevad konfliktid domineeriva ja ahistava isa ja nõrga ema vahel aitasid vormida Mahleri kompositsiooni stiili, mis tihtipeale peegeldab võitlust headuse ja kurjuse, kurbuse ja rõõmsameelsuse, tugevuse ja nõrkuse vahel. Mahleri kogulooming koosneb kahest: sümfooniad ja laulud. Peale üheksa nummerdatud sümfoonia, on Mahleri peamised teosed veel laulutsüklid Lieder eines fahrenden Gesellen ehk Lugusid rännumehest ja Kindertotenlieder ehk Lugusid laste surmadest ja Das Lied von der Erde ehk Lugusid Maast. Läbinägelikult teadlik orkestri jumest, värvingust, täitis ta oma sümfooniad voolavate meloodiate ja ilmekate harmooniatega saavutades heleda, kiiskava tonaalse kvaliteedi kasutades meloodiliste ridade selgust
kirjeldanud, aga ajaloo lahtikirjutamine ei olnud eesmärk omaette. Ka Jaan Krossil polnud ajaloo lahtikirjutamine omaette eesmärk. Ajalooline romaan võimaldas talle lihtsalt vabamad käed kirjutamisel. Sellest sai juba eelpool ka pisut aimu antud. Kross balansseeris kord faktitõe ja väljamõeldise piiri peal, teinekord aga oli peensusteni faktitäpne. Kui toetuda kirjaniku enese skeemile ajaloolise romaani neljast tüübist, võib öelda, et Krossi kogulooming hõlmab jooni neist kõigist. Kui Scotti arvates pidi üks õige ajalooline romaan olema ajalooliselt täpne ning problemaatika tõsine, siis Kross nii jäik polnud. Krossi meelest pidi ajalooline romaan olema amüseeriv, reprodutseeriv, analogiseeriv ja filosofeeriv(2). Krossi ajalooline proosa jätab avatuks erinevad lugemisvõimalused. Eks seetõttu on ka tema romaanid populaarsed väga laia ja väga erineva lugejaskonna hulgas. Ka Soomes armastatakse ja hinnatakse Jaan Krossi
annaabi.ee 
