tsunaamisid ja vulkaanide purskeid; jäätumised ja kõrbestumised on põhjustanud meretaseme tõuse ja langusi; Maale on langenud ka hiiglaslikud meteoriidid, mis on tekitanud tuletorme ja kliima kuumenemist. Maa ajaloos on olnud mitmeid suuri hävinguid. Paleontoloogid nimetavad neid Viieks Vägevaks. (McGavin, 2006) Esimene Viie Vägeva hulgast leidis aset ordoviitsiumi ajastu lõpu poole. Kliima külmenes ja tekkisid hiiglaslikud jäälavad. Maailmamere taseme kogulangus oli ligi 100 meetrit. Sellel oli suur mõju mereelustikule. Teine suur väljasuremine toimus devoni ajastu lõpus. Põhjuseks võis taas olla globaalse jahenemise periood. Hävis rohkem kui 20% kõigist meres elavatest sugukondadest ja üle 70% kõigist liikidest. Kolmanda väljasuremise permi lõpu poole põhjustasid mitmed faktorid. Lõunapoolkeral olid mitmed suured jäätumised, kontinendid põrkasid omavahel kokku ning põhjustasid võimsaid vulkaanilisi perioode. Need hävitasid
Väljasuremislaine Paleosoikum sai alguse 542 miljonit aastat, kui suhteliselt äkki ilmus ookeanidesse tohutu hulk elusorganisme: tegemist oli niinimetatud kambriumi plahvatusega. See lõppes ligikaudu 200 miljonit aastat hiljem peaaegu kogu elu hävimisega ühes kõige laastavamaas katastroofis Maa ajaloos- ajajärguga, mida me tunneme suure väljasuremislainena. Kliima külmenes ja tekkisid hiiglaslikud jäälavad. Koos jäätumisega hakkas langema maailmamere tase, kogulangus küündis tervelt 100 meetrini. Sellel kõigel oli tohutu suur mõju mereelustikule, sest madalad mered katsid hiiglaslikke maa-alasid. Kui kliima taas soojenes ning mered olid taas koduks rikkalikule ja mitmekesisele elule, algas maismaa vallutamine. Pärast järgmist globaalset jahenemist , hävis 70% kõigist liikidest. Hiljem bioloogiline mitmekesisus taastus 7 ja isegi suurenes. Atmosfääri hapnikusisaldus tõusis tänu väga suurele taimse materjali hulgale järjekindlalt