1. Voolutugevus näitab, kui suur elektrilaeng läbib juhtme ristlõiget ajaühikus, sõltub kogulaengust(q), konsetratioosnist(n), kiirusest(v) ja pindalast(S). I = q/t ; I = S*v*q*n 2. Alalisvool on muutumatu suunaga kestev elektrivool. 3. Vahelduv vool on perioodiliselt muutuva suuna ja tugevusega elektrivool. 4. Elektrivoolu tugevuse määrab elektrivälja poolt tekitatud aeglane triivkiirus. 5. Ohmi seadus määrab kindlaks pinge(U), voolutugevuse(I) ja takistuse(R) vahelise seose. I = U/R 6. Takistus oleneb eritakistusest(roo), juhtme pikkusest(l), ja pindalast(S).
Vt joonis 3 Tahkes aines saavad liikuda ainult elektronid. Positiivse laenguga tuumad moodustavad kristallvõe ja püsivad võnkliikumises oma koha peal. Laengu ülekanne toimub tahkistes alati elektronide liikumise tulemusena. Elektronide hulk ülekandel ei muutu, laenguid ei tekitata ega neid ei kao. II Kahe laetud keha ühendamisel: · Samamaärgilise laenguga kehade korral jaotub laeng ümber mõlemale kehale võrdselt (kummalegi pool kogulaengust), vt joonis 4 · Erimärgilise laenguga kehade korral osa laengutest kompenseeruvad, vt joonis 5
Milleks kasutatakse juhtmeid? Juhtmeid kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks. Mis on lüliti ülesandeks? Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. Mida kirjeldatakse elektrivälja pinge mõiste all? Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel juhis. Kuidas sõltub elektrivälja töö laetud osakeste ümberpaigutamisel juhis osakeste kogulaengust? Mida suurem on juhis ümberpaigutatavate laetud osakeste kogulaeng, seda suurem on ka töö. Mida nimetatakse pingeks? Elektrivälja pingeks nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. Millega võrdub pinge juhi kahe punkti vahel? Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise
annaabi.ee 
