Arvuti ajalugu
uuritakse väga palju nii riistavarast kui ka tarkvarast. Algselt oli arvutit
vaja vaid arvutuste
tegemiseks, näiteks teha rahvaloendust. Kuid tänapäeval saab juba
arvutiga teha väga palju
asju, näiteks kasutatakse seda tootmises, meditsiinis, kaubanduses,
meelelahutuses ja
rahanduses. Tänapäeval ei kujuta keegi elu ilma arvutiteta enam ettegi.
3
2.Arvutite areng 1939.aastast kuni 1950
aastani
Tänu vana masina kogukusele hakati ehitama uut täis-elektroonilist
arvutit. Seda
hakkasid ehitama John V. Atansoff (1903), kes oli Lowa Osariigi Ülikooli
professor ja
Clifford Berry kes oli gradueeritud Lowa Ülikooli õpilane. See arvuti pidi
töötama
kahendmuutujate ehk loogikamuutujatega, see tähendab seda, et
nende väärtused võisid olla kas tõesed või mitte-tõesed. Sellist
lahendust kasutas George Boole (1815.-1864), kes
laiendas kahendsüsteemi algebrasse öeldes, et igat matemaatilist tehet