elu probleemidest, neis puuduksid sümbolid, mis teeb mõtte tabamise raskeks. Ma kirjutaksin luuletusi tavalistele realistlikele inimestele. Muidugi võiksid lugeda neid kõik. Asi on ju maitses, igale ühele ei maitse ju ka mannapuder. See, kas inimesele meeldivad mu luuletused või mitte, ei olene isiksusest vaid inimesest endast. Kui ma oleksin luuletaja, ei kirjutaks ma sahtlisse, sest see tundub üpris tühi vaev olevat, oma ande raiskamine. Parem kirjutaksin luulekogumiku, kuhu koguksin kokku kõik oma luuletused, alates esimesest, et oleks näha minu progress praeguste luuletusteni. Mu luulekogumik oleks omapärane ning illustratsioonid laseksin ise teha, sest pole eriti andekas kunstnik. Kasutaksin palju värve ja erinevaid toone, et anda kogumikule vürtsi. Kui luuletus valminud on, näitaksin seda esimesena oma parimale sõbrale, Veikole. Ta on väga tundeline inimene ning arvatavasti oskaks ta mulle näpunäiteid anda, kuidas peaksin oma luuletusi muutma.
garanteeritud sissetulek, mis katab kulud toidule ja eluasemele. Kui mul on igakuine garanteeritud sissetulek, mis katab kulud toidule ja eluasemele, siis ma käiksin ikkagi keskkooli lõpuni, astuksin Tallinna Tehnikaülikooli IT-erialale. Lõpetaksin ülikooli läheksin tööle, kus aastate jooksul kasvaks ka palk. IT alased töö kohad pakkuvad ikka Eesti kohta head palka. Teeniksin oma raha, ning paneks suurema osa kõrvale, et minna reisima. Koguksin raha umbes kaks aastat siis oleks raha küllalt, et käia enam kui ühes kohas reisil. Reisides ei pea mõtlema kust saada sissetulekut mis kataks reisil olles eluaseme (ööbides motellidest) ning toidu. Kahe aastaga saab üpris kopsaka summa kokku kogutud. Reisida tahaks kohe ümber maailma. Viisade ja passidega asjad ajaksin enne reisimist ilusti ära, siis pole hiljem mingit jama sellega. Alustada sooviksin Kanadast, seal tahaks ära käia Blue Mountain
Korpustest info hankimine ei eelda inimeste „olemasolu“, st reaalselt ei pea kellegagi suhtlema. Nii et seda võiks pidada objektiivsemaks, kuna vestluse vastused ei sõltu inimese tujust, tutvustest jne. 9. Milliseid keeleainestikke sõnavara uurijad oma töös kasutavad? Nimeta vähemalt kolm ning iseloomusta neid. Mis on Sinu arvates ühe või teise ainestiku eelised? Küsib hüpoteetilise olukorra järgi: mis meetodiga ma „seda“ koguksin? Keelekasutuse uuringutes tuntakse erinevaid ainestikutüüpe, nagu intervjuu, argivestlused, osalusvaatlustel põhinevad ainestikud, päevikumärkmed, ankeetküsitlused, eksperimendid, kirjalikud tekstid, autobiograafiad, helimaterjalid, raadio- ja telesaated, e-kirjad jne. Tõenäoliselt nõustub iga empiirilise ainestikuga töötav uurija väitega, et ideaalset keeleandmete kogumise meetodit ei ole olemas
annaabi.ee 
