Vanausulised, setud ja Võrumaa-referaat
lähedale Mustjõe piirkonda. Põhja-Eestis olid vanausuliste kogukonnad koondunud
Tallinna ja Peipsi järve äärsetesse asulatesse: Alajõe, Mustjõe ja Uhha piirkonda.
Lõuna-Eestis oli vanausuliste kogukonnad, kuhu kuulus ligi 3000 inimest 19
külas Peipsi järve ümbruses: Laiuse
Tähtvere, Võtikvere, Kokora, Alatskivi, Kavastu, Kastre ja Ahja külades. Tartu
vanausuliste kogukond asutati 1740. aastal, 1826. aastal oli Tartu (sellel ajal Dorpati)
kogukonnas 70 meessoost ja 754 naissoost kogukonnaliiget, 1833. aastal vastavalt 67 ja
90 liiget, 1846. aastal juba 296 liiget. Keiser Nikolai I ajal aga vanausuliste kogukonna
tegevust piirati -keelati uute palvemajade ehitamine ning uute liikmete vastuvõtt
kogudustesse, suleti Dorpati palvemaja ja 1835. aastal suleti ka vanausuliste kool
lastele, 1836. aastal saadeti sunniviisiliselt kloostrisse kogukonna eesseisja 79-aastane
Abram Danilov vene õigeusku vanausku ümberristimise eest. Alles 1863. aastal,