EESTI UUSAEG
vallakogukonda, talupoeg ei saanud elada väljaspool valda. Kõrgeim organ valla
üldkoosolek, Eestimaal valla tähtsaimaks ametnikuks talitaja, Liivimaal kollektiivne
organ, 2 vöörmundrit. Ametnikud valiti üldkoosolekul. Oluline institutsioon oli
vallakohus, Liivimaal asutatud juba varem, Saaremaal vallakohtud asutati 1819.aasta
seadusega. Eestimaa kubermangus oli vallakohus varem olemas, aga 1816.aasta
seadusega vallakohus senisel kujul kaotati ja selle asemel loodi kogukonnakohtuks
või kihelkonnakohtuks. Eestimaal oli eesistujaks mõisnik, liikmeteks kaks talupoega,
Liivimaal ja Saaremaal ainult talupojad.
1866. a kaotati mõisnike kontroll vallakogukonna üle. Vald muutus iseseisvaks
haldusüksuseks.
Mõisa ja talu rendisuhted
Talupojal tuli mõisnikult maad rentida. Esmakordselt seaduse järgi kogu põllumaa oli
mõisnike valduses. Mõisa ja talurahva suheteid hakkasid reguleerima rendilepingud.
Varasemad talurahvakaitseseadused kaotasid kehtivuse