2,65 0,469770 -0,882789 55,940 -49,3832 26,2789 910,486 1069,141 2,83 0,305740 -0,952115 66,100 -62,9348 20,2094 847,552 1089,351 5,14 -0,908771 0,417296 2,334 0,9740 -2,1211 848,449 1087,154 315,820 -181,7745 220,7425 848,525 1087,230 arvutatud kogujuurdekasv -181,7745 220,7425 tegelik juurdekasv (olemasolevate koordinaatide alusel) -181,8510 220,6670 viga f -0,0765 -0,0755 fs= 0,107515 0,0059 0,0057 Fslubat 0,063164 (1/5000) Fsprakt 0,000340 suhteline parand x -0,000242 suhteline parand y -0,000239 siinus 0,90383377 0,49974806
Statistikaameti andmetel raiuti 1994. a. Eestis 3,7 milj. m3 puitu, 1996. a. 4,2 milj., 1997. aastal 5,7 milj., 1998. a. 6,3 milj., 1999. a. 7,0 ja 2000. a. 6,9 milj. m3. SMI andmetel aga oli 2000. aastal kogu raiemaht Eestis 12,7 milj. m3 . Viimastel aastatel on raiemaht suurenenud ca 10 milj m3 aastas (SMI andmed). Puistute aastane kogujuurdekasv oli samal ajal aga 15,8 milj m3, majandusmetsades netojuurdekasv 11,8 milj tm. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on ca 7,4 m3/ha/a, suurim on see harilikul kuusel 9,6 m3/ha/a (2017. a. andmed) ning väikseim tammel - 2,4 m3/ha/a (2013. a. andmed). Metsade kasvukiirus on viimastel kümnenditel oluliselt tõusnud, 1970.a hinnati Eesti metsade keskmiseks
annaabi.ee 
