on veereziimi vahetu reguleerimine s.o. kuivendatavalt maa-alalt liigvee (nii pinna- kui ka põhjavee) vastuvõtmine ja põhivõrku edasijuhtimine. Selle ülesande tõttu kannab detailkuivendusvõrk ka reguleeriva võrgu nimetust. Detailkuivendusvõrk võib koosneda kraavidest või drenaazisüsteemidest ja üksikdreenidest. Seega määrab reguleeriv võrk kuivendusviisi, st kas tegemist on kraavkuivendusega või drenaaziga. Kuivendussüsteemide põhivõrk koosneb peakraavist ja kogujakraavidest. Põhivõrgu ülesandeks on detail- ja piirdevõrgust vee edasijuhtimine suublasse. Kogujakraavid on seega vahelüliks detailvõrgu ja peakraavi vahel. Hargnemise korral jaguneb kogujakraav I, II jne järgu kogujakraavideks (I järgu kogujakraav suubub peakraavi). Loomulikult on kogujakraavidel ka oma vahetu kuivendav toime. Kuivendusvõrgu piirdevõrgu ülesandeks on kuivendatavale maa-alale
eesvooludeks. EESVOOLUKS E SUUBLAKS võib olla veejuhe, veekogu või nõgu, kuhu suunatakse kuivendusobjektilt vesi. KUIVENDUSSÜSTEEM on maade kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogum, mis peakraavi kaudu annab oma vee edasi suublasse. Kiuvendussüsteem jaguneb põhivõrguks, detailvõrguks ja piirdevõrgks. Detailvõrk võtab kuivendatavalt maa-alalt vastu liigvee ja juhib selle põhivõrku Kuivendussüsteemide põhivõrk koosneb peakraavist ja kogujakraavidest. Põhivõrgu ülesandeks on detail- ja piirdevõrgust vee edasijuhtimine suublasse Kuivendusvõrgu piirdevõrgu ülesandeks on kuivendatavale maa-alale väljastpoolt pealevalguva pinna- ja põhjavee äralõikamine ning selle edasijuhtimine põhivõrku või otse suublasse. Piirdevõrgu moodustavad piirdekraavid ja piirdedreenid Kuivendusintensiivsuse all mõistetakse kuivendamisega saavutatud niiskusreiimi vastavuse astet põllumajandusliku või metsamajandusliku tootmise nõuetele.
reguleerimine s.o. kuivendatavalt maa-alalt liigvee (nii pinna- kui ka põhjavee) vastuvõtmine ja põhivõrku edasijuhtimine. Selle ülesande tõttu kannab detailkuivendusvõrk ka reguleeriva võrgu nimetust. Detailkuivendusvõrk võib koosneda kraavidest või drenaazisüsteemidest ja üksikdreenidest. Seega määrab reguleeriv võrk kuivendusviisi, st kas tegemist on kraavkuivendusega või drenaaziga. Kuivendussüsteemide põhivõrk koosneb peakraavist ja kogujakraavidest. Põhivõrgu ülesandeks on detail- ja piirdevõrgust vee edasijuhtimine suublasse. Kogujakraavid on seega vahelüliks detailvõrgu ja peakraavi vahel. Hargnemise korral jaguneb kogujakraav I, II jne järgu kogujakraavideks (I järgu kogujakraav suubub peakraavi). Loomulikult on kogujakraavidel ka oma vahetu kuivendav toime. Kuivendusvõrgu piirdevõrgu ülesandeks on kuivendatavale maa-alale väljastpoolt
annaabi.ee 
