intensiivsusest jm. Kasvukohatüüp on tähtsamaid kuivenduse efektiivsuse näitajaid. 42. Millest koosneb drenaazisüsteem? Drenaazisüsteemiks nimetatakse drenaazitorustikku, millest vesi väljub ühe ühise suudme kaudu, ja selle juurde kuuluvaid rajatisi. Süsteemi elemendid on dreenid, kollektorid ja drenaazi armatuur. Dreenide põhiülesanne on liigvee vastuvõtmine pinnasest (reguleeriv võrk). Kollektorid juhivad liigvee kogujakraavidesse (eesvoolu). Kollektorid, mis ehitatakse savitorudest või perforeeritud plasttorudest, täidavad ühtlasi reguleeriva võrgu funktsiooni. Asbesttsemendist või plastist ilma sissevooluavadeta kollektoril seda ülesannet ei ole; neid nimetatakse transiitkollektoreiks. Drenaazi armatuuri all mõistetakse drenaazisüsteemi lisarajatisi, mis on vajalikud süsteemi nõuetekohaseks toimimiseks. Armatuuri hulka kuuluvad drenaazisüsteemi suue, drenaazkaevud, filtrid ja dreenide erikonstruktsioonid
Seetõttu on soovitatav vähendada drenaazitorustiku lõikumist teega miinimumini, s.o. jaotada süsteem alasüsteemideks ja tee alt läbi viia vaid kollektor. Omaette drenaaziviis on vertikaaldrenaaz, mis on hea siis, kui põhjaveetaset on vaja tublisti alandada ja kui kaevudest väljapumbatavat vett kasutatakse tarbeveena. Süsteemi elemendid on dreenid, kollektorid ja drenaazi armatuur. Dreenid võtavad pinnasest liigvee vastu ja kollektorid juhivad selle kogujakraavidesse või suublasse. Kollektorid peavad suubuma kas täisnurga all või pärivoolu korral suurema nurgaga kui 60 kraadi. Drenaazi armatuuri all mõistetakse drenaazisüsteemi lisarajatisi, mis on vajalikud süsteemi nõuetekohaseks toimimiseks. Selle hulka kuuluvad drenaazisüsteemi suue, drenaazikaevud, filtrid ja dreenide erikonstruktsioonid. Drenaazisüsteemi suurus sõltub maapinna langust, reljeefist, olemasolevast hüdrograafilisest võrgust, objekti konfiguratsioonist ja
annaabi.ee 
