üksikdreenidest. Seega määrab reguleeriv võrk kuivendusviisi, st kas tegemist on kraavkuivendusega või drenaaziga. Kuivendussüsteemide põhivõrk koosneb peakraavist ja kogujakraavidest. Põhivõrgu ülesandeks on detail- ja piirdevõrgust vee edasijuhtimine suublasse. Kogujakraavid on seega vahelüliks detailvõrgu ja peakraavi vahel. Hargnemise korral jaguneb kogujakraav I, II jne järgu kogujakraavideks (I järgu kogujakraav suubub peakraavi). Loomulikult on kogujakraavidel ka oma vahetu kuivendav toime. Kuivendusvõrgu piirdevõrgu ülesandeks on kuivendatavale maa-alale väljastpoolt pealevalguva pinna- ja põhjavee äralõikamine ning selle edasijuhtimine põhivõrku või otse suublasse. Piirdevõrgu moodustavad piirdekraavid ja piirdedreenid. Viimaseid kasutatakse põllumajandusmaade drenaazkuivenduse korral ning suhteliselt erandlikult - kui tegemist on valdavalt põhjavee juurdevooluga ja põldu ei soovita kraaviga tükeldada. Metsamaadel saab juttu
üksikdreenidest. Seega määrab reguleeriv võrk kuivendusviisi, st kas tegemist on kraavkuivendusega või drenaaziga. Kuivendussüsteemide põhivõrk koosneb peakraavist ja kogujakraavidest. Põhivõrgu ülesandeks on detail- ja piirdevõrgust vee edasijuhtimine suublasse. Kogujakraavid on seega vahelüliks detailvõrgu ja peakraavi vahel. Hargnemise korral jaguneb kogujakraav I, II jne järgu kogujakraavideks (I järgu kogujakraav suubub peakraavi). Loomulikult on kogujakraavidel ka oma vahetu kuivendav toime. Kuivendusvõrgu piirdevõrgu ülesandeks on kuivendatavale maa-alale väljastpoolt pealevalguva pinna- ja põhjavee äralõikamine ning selle edasijuhtimine põhivõrku või otse suublasse. Piirdevõrgu moodustavad piirdekraavid ja piirdedreenid. Viimaseid kasutatakse põllumajandusmaade drenaazkuivenduse korral ning suhteliselt erandlikult - kui tegemist on valdavalt põhjavee juurdevooluga ja põldu ei soovita kraaviga tükeldada. Metsamaadel saab juttu
annaabi.ee 
