Eesti looduslikud pühapaigad
Kirjalikud allikad loovad diakroonilise silla läbi sajandite, annavad hilisemale
pärimusele sügavama ajalise dimensiooni, näitavad nähtuste püsivust.
Teavet on palju rohkem: ka teised rahvausu valdkonnad, paikadest iseäranis
kabelikohad, ristid, matusekohad, ka sellised looduslikud ohvrikohad, mille puhul
pole juttu puudest.
Teabe iseloom: enamjaolt üldine taust, harvem andmeid konkreetsetest
paikadest.
Rahvaluule allikad
Intensiivsem kogumistöö algab 19. Sajandi II poolele, kogujaiks õpetlased,
kaastöölised
Teave pühapaikadest enamasti järgmistes kogudes: Jakob Hurda kogu 1860-1906
(H), Matthias Johann Eiseni kogu 1880-1934 (E) jne.
… muud allikad, vaata õisist
Tänaseni säilinud suuline teave
Jäädvustamiseks korraldatakse välitöid. Välitöödel viiakse läbi intervjuud
külaelanikega
Intervjueerimise aluseks on süstematiseeritud allikakogu ehk lähteülesannete
kataloog ja küsitluskava
Hea on, kui välitööd toimuvad metoodiliselt (juhend)
annaabi.ee 
